Allikas: Noorte Hääl, Delfi,
7. mail toimuv Heateo Festival Tallinnas Tammsaare pargis toetab kahele noorele juhtkoera soetamist.Maarja ja Ališer on kaks toredat Eesti üliõpilast, keda ühendab unistus juhtkoertest – abilistest, kes oleksid neile silmadeks ja toeks.
“Juhtkoera saamine annab noorele inimesele väga tugeva tõuke eluga paremaks hakkama saamiseks,” ütles sihtasutuse Juht- ja Abikoerte Kool juhatuse esimees Mati Malm. “Nagu kõik märkavad, kasvab elukallidus kosmilise kiirusega ning riigi eraldistest täisväärtusliku juhtkoera välja õpetamiseks ning töös hoidmiseks ei pruugi piisata. Meil on hea meel, et Heateo Festival on võtnud oma südameasjaks neid kahte noort aidata.”
Maarja ja Ališeri jaoks tähendaks juhtkoera saamine suurt sammu iseseisva elu saavutamiseks. Nägemispuudega inimesele on suureks probleemiks turvaline ja eksimatu liikumine väljaspool kodu. Siin tulebki appi juhtkoer, kes oskab pimedat inimest marsruutidel õigesti ja ohutult juhtida.
Eri-ettevalmistuse käigus on juhtkoer õppinud täitma jalakäijate liikluseeskirju ja juhtima inimest mööda kõikidest takistustest – nii jõuab ka vaegnägija turvaliselt sihtkohta. Mati Malmi sõnul on juhtkoer ka äärmiselt sõbralik ja tasakaalukas, mis tähendab, et saates oma peremeest väga erinevates paikades, käitub ta igal pool distsiplineeritult ja ootab vajadusel peremeest rahulikult mitmeid tunde.
“Eesti ühiskonnas on õnneks juhtkoera kui vaegnägija abistaja aktsepteerimisega jõutud nii kaugele, et temaga võib pea igal pool liikuda – koeri võetakse isegi loengutele kaasa, töökohtadest rääkimata,” selgitas Malm. Nii muudaks juhtkoer Maarja ja Ališeri ülikoolis käimise tunduvalt hõlpsamaks ja turvalisemaks.
Nii juhtkoerte kasvatajad, vaegnägijad ise kui ka lionsliikumine loodavad, et Heateo Festivali taolised heategevuslikud kampaaniad õpetavad märkama teisi ühiskonnaliikmeid ja abivajajaid ning endas taasavastama empaatiavõimet.
Aastas tuleb juurde kuus juhtkoera
SA Juht- ja Abikoerte Kool juhatuse esimees Mati Malm räägib: “Kui ma 1996. aastal juhtkoerte koolitamisega lähemalt tutvust tegin, peeti pimedate endi hulgas juhtkoera võtmist parajaks julgustükiks, sest ajad olid keerulised ning sotsiaalsed garantiid koertele pea olematud. Noorte jaoks, kelle elus tähtsamad otsused ja valikud alles ees seisavad, on koera saamine muidugi eriti oluline. Avalduse esitavad nad enamasti keskkooli lõpus või täisealiseks saamisel.
Viimased aastad ongi sisendanud kindlust kõigile osapooltele ning põhiliseks mureks on ootus saamaks soovitud abiline ja sõber kätte võimalikult kiiresti. Aga juhtkoera kiiresti ei saa – tema välja õpetamine on pikk protsess ja nii jõuab koer vaegnägija juurde alles kaheaastaselt. Samuti tuleb leida selle pika ettevalmistuse jaoks raha.
Riik toetab aastas viie-kuue koera treenimist ja kuigi optimaalne aastane vajadus ongi umbes selline, näeme me pidevalt, et väga raske on abivajajail leida vahendeid ka kümneprotsendiseks omaosaluseks.
Õnneks on meil läbi aastate olnud hea koostöö ka lionsliikumise, Avatud Eesti Fondi, Forum Cinemas kinode jt heategijatega ning oleme ühiste jõupingutustega ikkagi suutnud pimedatele juhtkoeri välja treenida.”
Koer tunneb liiklusreegleid
Enne, kui juhtkoer vaegnägija juurde tööle asub, vahetab ta elukohta tervelt kaks korda ja läbib poole aasta jooksu eriväljaõppe. See on oluline, et temast kasvaks tubli teenistuskoer, kes oma kasutaja turvaliselt õigesse kohta juhatab.
“Kuigi koerakasutaja on juhtkoerale juba kolmas peremees, kiindub ta vaegnägijasse eriliselt. Kokkuõpe viiakse läbi 1-2 kuuga ning täielik usaldus ja teineteise mõistmine saavutatakse umbes poole aastaga,” rääkis Mati Malm.
Esimesel aastal tuleb treeneril või sujundajal uut koostööpaari aeg-ajalt kontrollida. Hiljem on vajalik nägija abi, kui mingi tuttav koht linnas on ümber ehitatud ja liiklus teisiti suunatud. Mati Malmi sõnul on see ka üheks põhjuseks, miks koera omanikuks jääb lõpuni kool, kes tasub vajadusel ka ravikulud. “On oluline, et oleks olemas inimene, kes koera ja vaegnägija koostööd jälgib – et koera kestvus oleks võimalikult pikaaegne,” selgitas juhtkoerte kooli juht.
Oskab kasutada ühistransporti
Mida rohkem vaegnägija juhtkoera kasutab, seda vilunumaks see oma töös muutub – kogenud koerakasutajad käivad kogenud juhtkoera saatel ka välismaal reisimas. Suure tõenäosusega on juhtkoer korralikum liikleja kui enamik jalakäijaid.
Teda on õpetatud lisaks kõnniteel püsimise ja inimeste vahel laveerimise näiteks enne sõidutee ületust jääma seisma (äärekivi randi taha), kui maha on märgitud vöötrada, siis viima selle juurde, sõiduteed ületama käsu peale ning maanteel kõndides hoidma vasakusse teeserva.
Juhtkoera õpetatakse ka märkama igasuguseid takistusi ning, arvestades inimese mõõtmeid, neist sujuvalt mööduma. Kui ei ole võimalik takistusest mööduda, siis jääb juhtkoer seisma ja laseb vaegnägijal olukorda hinnata. Kui on tegemist järskude maapinna tõusude või langustega, samuti teekatte muutustega, siis tasandab juhtkoer sammu. Lisaks oskab juhtkoer juhatada kätte otsitava koha, hoida otsesuunda, kasutada ühistransporti ning tõsta üles ja anda vaegnägijale tagasi mahapillatud esemeid.
Töötavat juhtkoera segada ei tohi
“Näiteks kolmesõnalise käsu puhul “otsi sebra – vasak”, juhatab koer vaegnägija esimese vasakul pool oleva tähistatud ülekäiguraja juurde. Koer tunneb mitmeid kohaotsimise märksõnu ja oskab neid omavahel kombineerida,” rääkis Mati Malm.
Kõige selle juures teeb koer oma tööd ja teda ei tohi segada. “Tähtis on, et keegi ei läheks koera segama – temaga mängima või teda silitama. Juhtkoer teeb tööd ja teda võib segada üksnes vaegnägija nõusolekul,” ütles Malm.
Kuigi koer kiindub vaegnägijasse eriliselt, ei jää paar lõpuni kokku, sest juhtkoer jääb nägemispuudega inimese juurde elama vaid tegevteenistuse ajaks. Koera vanus tööle asumisel on umbes 2 aastat, mil ta on nii füüsiliselt kui psüühiliselt küps juhtkoera elu elama. 10-11-aastasena on soovitav juhtkoer pensionile jätta. Siis paigutatakse ta sageli mõnda teise peresse puhkusele ning vaegnägija on soovi korral uuesti juhtkoera järjekorras.
“Kellel juba juhtkoer olnud, liigub järjekorras esimeste sekka, et mitte katkestada nende elurütmi,” ütles Mati Malm.
